Niterói
Icaraí rand Niterói on linn ja omavalitsusüksus Brasiilias Rio de Janeiro osariigis.
Niterói asub Guanabara lahe ääres 14 km kaugusel Rio de Janeirost. Kahte linna ühendab 13,3 km pikkune Rio–Niterói sild.
Niterói pindala on 129,4 km² ja 2009. aasta seisuga elas linnas 479 400 inimest.
Guanabara lahe äärde, mitte küll Niterói alale, rajas Prantsusmaa 1555 oma ajaloo esimese koloonia, mille nimi oli Prantsuse Antarktika. Kolooniat nõrgestasid katoliiklaste ja hugenottide omavahelised kokkupõrked, mistõttu Portugal suutis selle 1567 vallutada ja likvideerida.
Portugallased märkasid, et laht asub strateegiliselt tähtsas kohas ja sobib nii vahepeatuseks India ookeanile sõitvatele laevadele kui sillapeaks Lõuna-Brasiilia edasisel koloniseerimisel. Portugal sõlmis liidu läheduses asuvate tupi-guaranii hõimudega ja asutas 1565 lahe läänekaldale Rio de Janeiro linna, aga idakalda andis indiaanlastele. Tupide pealik Araribóia asutas sinna 22. novembril 1573 indiaanlaste küla portugalikeelse nimega Vila de São Lourenço dos Índios ja tupiikeelse nimega Nictheroy. "Niterói" tähendab tupi keeles 'peidetud veed'. See on ainuke Brasiilia linn, mille on asutanud ristimata põlisameeriklane.
Linna nimi oli 1819–1835 Vila Real da Praia Grande. Selle nime andis Portugali kuningas João VI, kes tollast küla 1816 külastas. Tema käsul eraldati Niterói 10. mail 1819 halduslikult Rio de Janeirost. 6. märtsil 1835 anti linnale ametlikult nimeks Niterói, sest 1822 oli Brasiilia iseseisvunud ja arvati, et kuninga järgi ei kõlba enam nii tähtsat asulat nimetada (Brasiilial enesel oli keiser). Indiaanipärane nimekuju Nictheroy püsis kasutusel kuni 20. sajandi keskpaigani.
Hiljem määrati see asula Rio de Janeiro provintsi keskuseks – Rio de Janeirot ennast ei saanud keskuseks määrata, sest ta oli ise provintsi õigustega linn väljaspool Rio de Janeiro provintsi. 1834–1894 ja 1903–1975 oli Niterói Rio de Janeiro provintsi (aastal 1890 nimetati kõik provintsid osariikideks) pealinn. Vahepealse 9 aasta jooksul oli osariigi pealinnaks Petrópolis. Kui Brasiilia pealinn viidi üle Brasíliasse, kadus vajadus Rio de Janeiro linnale eraldi osariigi õiguste säilitamise järele, ta ühendati Rio de Janeiro osariigiga ja sinna viidi üle osariigi keskus.
17. septembril 1961 toimus Niterói tsirkuse põleng, milles hukkus 323 inimest. Hiljem selgus, et tsirkuse rahulolematu töötaja oli tsirkuse süüdanud.
8. aprillil 2010 toimusid ränga vihma tõttu mudavoolud, milles hukkus paarsada inimest ja 11 tuhat inimest pidi oma kodunt põgenema.
Niterói jaguneb halduslikult 12 linnaosaks ja need omakorda 48 asumiks.
Niterói asub Guanabara lahe ääres 14 km kaugusel Rio de Janeirost. Kahte linna ühendab 13,3 km pikkune Rio–Niterói sild.
Niterói pindala on 129,4 km² ja 2009. aasta seisuga elas linnas 479 400 inimest.
Guanabara lahe äärde, mitte küll Niterói alale, rajas Prantsusmaa 1555 oma ajaloo esimese koloonia, mille nimi oli Prantsuse Antarktika. Kolooniat nõrgestasid katoliiklaste ja hugenottide omavahelised kokkupõrked, mistõttu Portugal suutis selle 1567 vallutada ja likvideerida.
Portugallased märkasid, et laht asub strateegiliselt tähtsas kohas ja sobib nii vahepeatuseks India ookeanile sõitvatele laevadele kui sillapeaks Lõuna-Brasiilia edasisel koloniseerimisel. Portugal sõlmis liidu läheduses asuvate tupi-guaranii hõimudega ja asutas 1565 lahe läänekaldale Rio de Janeiro linna, aga idakalda andis indiaanlastele. Tupide pealik Araribóia asutas sinna 22. novembril 1573 indiaanlaste küla portugalikeelse nimega Vila de São Lourenço dos Índios ja tupiikeelse nimega Nictheroy. "Niterói" tähendab tupi keeles 'peidetud veed'. See on ainuke Brasiilia linn, mille on asutanud ristimata põlisameeriklane.
Linna nimi oli 1819–1835 Vila Real da Praia Grande. Selle nime andis Portugali kuningas João VI, kes tollast küla 1816 külastas. Tema käsul eraldati Niterói 10. mail 1819 halduslikult Rio de Janeirost. 6. märtsil 1835 anti linnale ametlikult nimeks Niterói, sest 1822 oli Brasiilia iseseisvunud ja arvati, et kuninga järgi ei kõlba enam nii tähtsat asulat nimetada (Brasiilial enesel oli keiser). Indiaanipärane nimekuju Nictheroy püsis kasutusel kuni 20. sajandi keskpaigani.
Hiljem määrati see asula Rio de Janeiro provintsi keskuseks – Rio de Janeirot ennast ei saanud keskuseks määrata, sest ta oli ise provintsi õigustega linn väljaspool Rio de Janeiro provintsi. 1834–1894 ja 1903–1975 oli Niterói Rio de Janeiro provintsi (aastal 1890 nimetati kõik provintsid osariikideks) pealinn. Vahepealse 9 aasta jooksul oli osariigi pealinnaks Petrópolis. Kui Brasiilia pealinn viidi üle Brasíliasse, kadus vajadus Rio de Janeiro linnale eraldi osariigi õiguste säilitamise järele, ta ühendati Rio de Janeiro osariigiga ja sinna viidi üle osariigi keskus.
17. septembril 1961 toimus Niterói tsirkuse põleng, milles hukkus 323 inimest. Hiljem selgus, et tsirkuse rahulolematu töötaja oli tsirkuse süüdanud.
8. aprillil 2010 toimusid ränga vihma tõttu mudavoolud, milles hukkus paarsada inimest ja 11 tuhat inimest pidi oma kodunt põgenema.
Niterói jaguneb halduslikult 12 linnaosaks ja need omakorda 48 asumiks.
Kaart - Niterói
Kaart
Maa (piirkond) - Brasiilia
Valuuta / Keel
| ISO | Keel |
|---|---|
| ES | Hispaania keel (Spanish language) |
| EN | Inglise keel (English language) |
| PT | Portugali keel (Portuguese language) |
| FR | Prantsuse keel (French language) |